Täna on hädaabinumbri 112 päev

Täna, 11. veebruaril tähistatakse Euroopas hädaabinumbri 112 päeva ja sel puhul on Eesti päästekomandod huvilistele avatud. Külastajad saavad tutvuda päästjate töö ja tehnikaga ning küsida tuleohutusalaseid nõuandeid.

Euroopa Liit kuulutas 11. veebruari 112 päevaks 2009. aastal. Päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust üleeuroopalisest abinumbrist. Hiljutine eurobaromeetri uuring osutab, et see on ka vajalik – kolm neljandikku liidu kodanikest ei tea, et sel numbril saab abi kutsuda kõikides liikmesriikides.

Hädaabinumbri tutvustamiseks loodud organisatsiooni 112 Foundation president Emmanuel Paul märkis samuti, et 112 on kõikide Euroopa kodanike jaoks mõeldud teenus, «kuid kahjuks ei tea enamus Euroopa Liidu elanikest, et seda on võimalik kasutada teistes liikmesriikides.»

112 päeva puhul korraldatakse erinevaid üritusi kogu Euroopas. Eestis tähistavad lisaks päästekomandodele päeva ka lasteaiad. Tallinnas Haabersti linnaosa kõigis lasteaedades teevad lapsed lumele numbri 112. Lisaks tutvustab häirekeskus hädaabiteenuse arenguid oma koostööpartneritele ning häirekeskuse piirkondlikes keskustes toimuvad kohtumised kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega.

Postimees: Laudapõlengus hukkus 22 looma

Täna öösel kell 3.33 teatati tulekahjust Leisi vallas Räägi külas, kus põles loomalaut mõõtmetega 40×18 meetrit. Laudas oli kokku 92 lehma ja vasikat. Tulekahju avastas lauda töötaja, kes hakkas kohe suitsu täis hoonest loomi välja ajama.

Tulekahju sai alguse abiruumist, kus asus elektrikilp ja seadmed. Abiruumist levis tuli edasi pööningule. Lauta tuli otseselt ei levinud, kuid suitsu ja vingu tõttu hukkus laudas 21 lehma ja üks vasikas.

Tulekahju saadi kontrolli alla kell 4.41 ja kustutati kell 7.17. Tulekahju tekkepõhjuse selgitab menetlus.

Postimees: Häirekeskus käivitab sügisest SMS-112 teenuse

Häirekeskus töötab välja SMS-112 süsteemi kuulmis- ja kõnepuudega inimestele, et ka nemad saaksid viivituseta ja iseseisvalt õnnetusteateid edastada.

Seni on kurdid ja kõnepuudega inimesed saanud häirekeskust õnnetusest teavitada faksi teel, kuid häirekeskuse kommunikatsioonijuhi Edvi Freibergi sõnul on sellel lahendusel mitmed puudused, neist olulisimad faksiaparaatide vähesus ja paiksus.”Seetõttu on puudega inimesel kodust eemal olles ilma kõrvalise abita väga raske, kui mitte võimatu endale ja kaaskodanikele abi kutsuda”, märkis Freiberg. Tema sõnul hakkab SMS-süsteem toimima nii, et inimene registreerib end teenusekasutajaks ning seejärel saab ta numbrile 112 saata tekstsõnumi nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Häirekeskusel on võimalik vajadusel küsida täpsustavaid küsimusi või anda tagasisidet.

Praeguste plaanide kohaselt juurutatakse uus teenus tänavu sügis-talvel. Freibergi sõnul korraldatakse vajaliku tarkvara väljatöötamiseks riigihange ning siis selgub ka lõplik maksumus.

Eesti Kurtide Liidu hinnangul on SMS-teenus hädavajalik umbes 1500-le kuulmispuudega inimesele. Lisaks vajab teenust ligi 400 kõnepuudega inimest.

Meie soovitame kavandatavas arendustegevuses arvestada, et ohuteate edastamine peab olema võimalik kõikide tänapäevaste kommunikatsioonivahenditega sealhulgas e-posti teel. Erinevate sidekanalite kasutamine võimaldab hajutada riske ja tagada õigeaegse abi.

Häid pühi!

Spaarnestad Photo

Konsultatsioonibüroo Priit Rattasepp ja Partnerid soovib kõigile rahulikku pühadeaega ja ilusat algavat aastat!

Päästeamet: lumekoristusele tuleb kaasata rohkem ressursse

Väga raskete teeolude tõttu on raskendatud operatiivabi jõudmine inimesteni. Maanteeamet ja kohalikud omavalitsused peavad lumekoristustöödele veelgi rohkem ressursse kaasama.

Rohke lumesaju tõttu on paljud inimesed endiselt lumevangis ning lumest lahti lükkamata teede tõttu on operatiivabi jõudmine nendeni oluliselt raskendatud. Kriitilisemad piirkonnad Eestis on Virumaa, Harjumaa, Kesk-Eesti ja Läänemaa.

Üliraskete teeolude tõttu tuleks eelpool nimetatud piirkondades autosõitu vältida.

Samuti soovitab Päästeamet inimestel hoida aeg ajalt kontakti oma lumevangis olevate lähedaste ja tuttavatega olemas kindel, kas nendega on kõik korras. Toidu ja joogivee varude lõppemisel tuleks abi küsida kohalikult omavalitsuselt.

Allikas: Päästeamet

E24: Hädaabinumbrile helistamist saaks võrgurikete korral tõhustada

EMT tehnoloogiadirektori Tõnu Grünbergi hinnangul saaks erinevate võrgurikete korral hädaabinumbrile helistamist tõhustada ning see oleks mõttekoht eeskätt mobiiltelefonide tootjaile.

Hetkel muutub  mobiilsideoperaatori võrgurikke korral hädanumbrile helistamine selle operaatori klientide jaoks võimatuks ning seda saab teha alles siis, kui mobiiltelefonist eemaldada SIM-kaart.

Grünbergi hinnangul võiksid mobiiltelefonide tootjad mõelda aga seniste standardite muutmisele.

Nimelt võiks Grünbergi sõnul telefone ehitada sellise loogika kohaselt, kus hädaabi kõne tegemiseks pole vaja SIM kaarti mobiiltelefonist välja võtta ning et hädaabinumbri valimise ebaõnnestumisel koduvõrgus otsiks telefon automaatselt mõnda teist toimivat võrku kuni kõne õnnestub.

«Ma ei usu, et see oleks ületamatu samm,» hindas Grünberg.

Eesti Päevaleht: Suur häda hädaabiga

Eile EMT ja kahe nädala eest Elioni võrgus toimunud sidekatkestus on sundinud riiki tõdema, et suured sideoperaatorid ei suuda täita seadust, mis nõuab, et hädaabikõnede tegemine peab olema võimalik igal kella-ajal ja sõltumata sellest, kas sideoperaatorite tuumikvõrk toimib või mitte.

Loe pikemalt siit: http://www.epl.ee/artikkel/588417

Postimees: Tulekahjudes on tänavu hukkunud 58 inimest

Päästeameti teatel on käesoleva aasta 11 kuuga tuleõnnetustes hukkunud 58 inimest.

Mullu oli samal perioodil hukkunuid 52 ehk kuue inimese võrra vähem.

Novembris nõudis tuli kaks elu, enim ohvreid (13 ja 12) oli jaanuaris ja veebruaris. Ühegi  tulesurmata möödus vaid juuni.

Kõige traagilisem on tulekahjustatistika Harjumaal, kus on tänavu põlengutes hukkunud 18 inimest. Üheksa hukkunuga paistab silma ka Ida-Virumaa. Teistes maakondades kõigub ohvrite arv kahest viieni.

Vaata ka: http://www.rescue.ee/hukkunud2010

Siseministeerium: Isekustuvad sigaretid tulekul

Täna avaldas Siseministeerium pressiteate mille kohaselt on Euroopa Komisjon avaldanud sigarettide tuleohutuse standardi, mis loob eelduse isekustuvate sigarettide kasutuselevõtuks kõikides liikmesriikides.

Hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjujuhtumeid on Eestis märkimisväärselt palju. Viimastel aastatel on hooletust suitsetamisest alguse saanud pea pooled surmaga lõppenud tuleõnnetused.

Isekustuvate sigarettide puhul on muudetud nende põlemisomadusi. Selleks kasutatakse väiksema poorsusega ja spetsiaalsete takistusribadega paberit ning pakitakse tubakas senisest tihedamalt.

Euroopa Komisjoni vastu võetud standardi jõustumiseks peab see heakskiidu saama kahes Euroopa Komisjoni töörühmas ning Euroopa Parlamendis. Seejärel muutub standard toote ohutuse direktiivi alusel kõikides liikmesriikides kohustuslikuks alates järgmise aasta novembrist. See tähendab, et täpselt aasta pärast peab ka Eesti kiirelt kustuvatele sigarettidele üle minema.

Praegu on isekustuvad sigaretid kasutusel juba Soomes, Kanadas, Austraalias ja USA-s.

Loe pressiteadet siit: http://www.siseministeerium.ee/euroopa-liit-plaanib-uute-tuleohutumate-sigarettide-kasutuselevottu/

Eesti Päevaleht: Tuleohutusbüroo käsib sulgeda Keila haigla

Keila haigla patsiente ja töötajaid on aastaid ähvardanud reaalne oht jääda tulelõksu. Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtkonna tegematajätmiste tõttu on sajad Keila haigla patsiendid ja töötajad olnud aastaid ohus. Vaatamata Põhja-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo ammustele ja pidevatele ettekirjutistele ei ole Keila haigla tuleohutuse tagamiseks midagi kardinaalset ette võetud.

28. oktoobril sai Põhja-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektoril Malle Mitil mõõt täis ja, hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid, tegi ta otsuse peatada järgmise aasta 1. märtsist PERH-i Keila hoone kasutamine haiglana, kui tuleohutuse ettekirjutused ei ole selleks ajaks täidetud.

Loe pikemalt siit: http://www.epl.ee/artikkel/588067