Esimeste sombuste ilmadega hakatakse hubasuse eesmärgil kaminatesse juba tuld tegema ja pea see aeg käes pole, kus toast rõskuse peletamiseks tekib soov ahju kütta. Seega tasub kutsuda külla korstnapühkija, kes küttekehad üle vaataks. Praegu jõuab vajadusel likvideerida ka eelmise kütteperioodiga tekkinud probleemid – näiteks leida ja parandada praod ja lõhed, mis võivad tõsist tuleohtu põhjustada, aga lihtsalt ka puhastada korstna ja lõõrid sinna kogunenud pigist ja “varesepesadest”.
Päästeameti soovituse kohaselt tuleb aastaringse puiduga kütmise korral kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas. Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada.
Korstnapühkijate kontaktid leiab Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt, sama lehe kasuliku teabe rubriigist saab teada ka, mida korstnapühkija objektil tegema peab.
Tuleohutus 