Delfi: Päästeamet soovitab suitsuandurit kontrollida kord nädalas

Päästeamet tuletab alanud kampaaniaga “Elusid päästab vaid töökorras suitsuandur” meelde, et tulekahju avastamise seade vajab regulaarset kontrolli ja hooldust.

Olemaks kindel, et koju paigaldatud suitsuandur on töökorras tuleb seda kontrollida kord nädalas. Suitsuanduril on testnupp, mida vajutades ja all hoides peab kostuma helisignaal – see näitab, et seade on töökorras.

Et tolmuosakesed suitsuanduris valehäireid ei põhjustaks, tuleb paar korda aastas andurilt tolmu pühkida. Seda võib teha tolmuimeja, tolmuharja või kergelt niisutatud lapiga, teatas päästeameti pressiesindaja.

Suitsuandur on kohustuslik olnud juba rohkem kui aasta, mis tähendab, et paljudes kodudes hakkab tühjaks saama anduri patarei. Patarei tühjenemisest annavad märku minutis korra kuni paar kostuvad hoiatushelid. See tähendab, et patarei tuleks esimesel võimalusel uue vastu vahetada.

Meie soovitame suitsuandureid ka tolmust puhastada iganädalaste kontrollkatsetuste käigus. Andurile ladestuv tolm võib takistada tulekahju põlemisjääkide sisenemist seadmesse, mistõttu andur rakendub pika viivitusega. Nt fotol esitatud tolmune andur avastas tulekahju 25 minutit pika viivitusega. Parim vahend anduri tolmust puhastamiseks on suruõhuaerosool, mida võib leida peaaegu kõigist elektroonikakauplustest.

Lisaks tuletame meelde, et testnupust on võimalik kontrollida vaid patareide ja häiresignaali töökorras olekut. Suitsuanduri reageerimist suitsuosakestele saab siiski kontrollida vaid vastavat suitsuaerosooli kasutades. Kindlasti ei tohi andurit testida koduste vahenditega tekitatud suitsu abil (so küünal, põlev paberitükk vms). Tahmava suitsuga võite anduri tundlikkust oluliselt vähendada. Suitsuaerosoole saab osta hästi varustatud tuleohutusvahendite kauplustest.

Kütmishooaeg algab – küttekehad korda!

Esimeste sombuste ilmadega hakatakse hubasuse eesmärgil kaminatesse juba tuld tegema ja pea see aeg käes pole, kus toast rõskuse peletamiseks tekib soov ahju kütta. Seega tasub kutsuda külla korstnapühkija, kes küttekehad üle vaataks. Praegu jõuab vajadusel likvideerida ka eelmise kütteperioodiga tekkinud probleemid – näiteks leida ja parandada praod ja lõhed, mis võivad tõsist tuleohtu põhjustada, aga lihtsalt ka puhastada korstna ja lõõrid sinna kogunenud pigist ja “varesepesadest”.

Päästeameti soovituse kohaselt tuleb aastaringse puiduga kütmise korral kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütteperioodi algust ja gaasikütteseadmeid üks kord aastas. Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), siis tuleks ka küttekeha tihedamini hooldada.

Korstnapühkijate kontaktid leiab Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehelt, sama lehe kasuliku teabe rubriigist saab teada ka, mida korstnapühkija objektil tegema peab.

Siseministeeriumi hinnangul on 90% kodudest suitsuandur

90 protsendis kodudest on suitsuandur – Eesti uudised – Postimees.ee.

Siseministeeriumi hinnangul on praeguseks 90 protsenti kodudest varustatud suitsuanduriga ning see on märkimisväärselt aidanud vähendada tulesurmasid.

Kui 2006. aastal oli suitsuandur veel hinnanguliselt vaid alla 20 protsendis eluruumidest, siis 2007. aastal 25, 2008. aastal 38 protsendis ja mullu juba hüppeliselt 78 protsendis eluruumidest.

Tänavused andmed suitsuandurite omamise kohta selguvad oktoobris tehtava uuringu käigus, kuid eeldatavalt on suitsuandurite omamise osakaal tänaseks üle 90 protsendi, märkis siseministeerium vastuses riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri infopäringule.

Andmed on saadud elanikkonna tuleohutusalase käitumise kohta tehtavate sõltumatute uuringutega, mida viiakse läbi alates 2007. aastast.

Kui 2006. aastal hukkus tulekahju tagajärjel Eestis 164 inimest, siis mullu oli hukkunute arv 63.

«Seega on nelja aastaga (2006–2009) on saavutatud tulesurmade vähenemine 62 protsenti ning seos suitsuandurite laiema leviku ja tulesurmade vähenemise vahel on selge,» leidis siseministeerium.

Suitsuanduri eesmärk on võimalikult vara ohust teavitada ning sellega ära hoida inimese hukkumine tulekahju korral. «Eluruumides suitsuandurite kohustuslikuks muutmise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et üle 80 protsendi tulekahjudes hukkunutest hukkub eluruumides ning suitsuanduri kasutamine on kõige lihtsam ja odavam viis selliseid hukkumisi vähendada,» selgitas ministeerium kirjas.

Arvestades, et Päästeameti tulekahjuanduritega varustatuse uuringut viiakse läbi kodukülastustega, millest valimisse sattunutele antakse eelnevalt visiidist teada, on suht tõenäoline, et kohapealse vaatluse hetkeks on andur alles värskelt lakke kruvitud. Aga siiski on 90% väga hea näitaja, isegi kui selle hinnang võibolla uuringu läbiviimise meetodi tõttu pisut kallutatud on. Hea tulemuse juures ei tohi kindlasti teavitustöö osas puhkama jääda, praegu on oluline laiemalt teavitada ka sellest, kuidas tulekahjuandurit kasutada, et tast ka kasu oleks.

Tihti kuuleb tulekahjuanduri soetanud inimeste käest, et andur hakkab “lambist” üürgama ja lõpuks tast lihtsalt loobutakse. Kui köögis tõesti pliit parasjagu ei tossa ja andur on regulaarselt kontrollitud, võib tõesti põhjus olla rikkis anduris ja siuke seade tuleks paluda välja vahetada. Tõenäolisem on aga see, et andur reageerib sel puhul köögist tulevale praadimiskärssamisele või on sinna sattunud tolm, mis anduri “lolliks” ajab. Loomulikult on tülikas, kui tõsisema pannkoogitegemise peale lähim andur iga kord käivitub, kuid mõeldes asjale nii, et kui andur käivituks sama hästi juhul kui teie magamise ajal köögis midagi teie teadmata kärssab. Seega ärge kindlasti andurit laest maha võtke kui ta iga praadimise peale käivitub, mõelge parem kuidas kööki söögi tegemise ajal paremini ventileerida.

Mis puutub andurisse sattunud tolmu ja selle toimet andurile, siis tolm anduris võib põhjustada erinevaid probleeme. Esiteks võivad andurisse sattunud tolmuosakesed anduri käivitada, kuid pikemal tolmumisel on tagajärjeks see, et andurisse kogunenud tolmukiht aeglustab oluliselt anduri tööd. Niiet perenaised, võtke andurid oma koristamisrutiini. Aitab nii tolmuimejaga tolmu välja imemine kui suruõhuga tolmu välja puhumine. Oleme sellest varem ka kirjutanud.

Kodused tulekustutusvahendid

Kaubandusvõrgus on saada erinevaid tulekustutusvahendeid – igasse kodusse soovitatakse soetada tuletekk ja tulekustuti. Arvestades, et viimaseid on olemas mitmeid eri tüüpe, soovitatakse soetada koduseks kasutuseks ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti. Loe kustuti tüüpidest edasi siit.

Jälgides tuleohutusalast teavitust inimeste valmisoleku parandamisel, jääb ausaltöeldes mulje, et nende esemete olemasolek peakski tagama koduse tuleohutuse. Kui aga spetsiaalseid vahendeid käepärast pole, on väikseid kahjutulesid võimalik kustutada ka muude käepäraste vahenditega. Oluline on jälgida, millest tuli alguse sai ja teada kuidas õigesti käituda.

Põhitõde on see, et koduste vahenditega (kusjuures ka spetsiaalsete vahenditega) saab kustutada ainult väikest tulekahju. Tulega, mis kiiresti levib ja jõudu kogub, ei tohi ise võitlema jääda. Siis tuleb tegeleda ainult enda päästmisega.

Alljärgnevalt aga siis meeldetuletuseks teada tuntud nippe tule kustutamiseks.

Kui tuld on võtnud riided, on kõige õigem heita maha ja edasi tagasi “rulludes” leegid summutada. Maha heitmine on mõistlik ennekõike seetõttu, et leegid (mis arenevad enamasti üles suunas) nägu ja käsi ei põletaks.  Teise inimese riideid kustutades on hea võtta appi tuletekk või muu paksem tuld summutav tekk või riideese.

Kui põleb paber, riie, puit vms materjal (nn sädemeid andvad materjalid, mida kustutatakse A klassi kustutitega), võid põleva eseme võimalusel visata vanni või kraanikaussi ja siis veega üle ujutada. Kasuta selleks kühvlit või muud käepärast – palja käega põlevast esemest kinnihaaramine pole kuigi mõistlik. Muidugi võib taolisel puhul ka vett peale visata, kuid taolisel juhul võib probleem tekkida sellest, et ämbrisse vee kogumisega kulub aega ja leek jõuab selle aja jooksul juba kasvada.

Kui söögitegemisel süttib potis või pannil rasv, on kõige õigem summutada leek potikaanega. Samamoodi sobib ka ükskõik mis muu ese (teine pann, lõikelaud vms), mis kogu anuma avause kattes takistab õhu juurdepääsu leegile. Väikeste rasva- ja õlipõlengutega on abi ka söögisoodast, mida tuleks peoga leegile visata.

Söögisoodast on abi ka elektritulekahjude puhul. Söögisooda kuumenemisel (alates 70°C) toimub reaktsioon 2 NaHCO₃ → Na₂CO₃ + H₂O + CO₂, mis tähendab, et sooda seob põlemisel kogu hapniku ning leegile jääb seda põlemiseks liiga vähe. Elektritulekahjude puhul on kõige olulisem siiski meeles pidada, et esimese asjana tuleb probleeme tekitanud seade elektrivõrgust välja lülitada

Teavitus lastelele tulekahjuandurite kohta

Youtube’s leiab mitmeid multikaid ja lastesaateklippe, mis tutvustavad lastele tulekahjuandurite vajalikkust ja kasutamist.  Alljärgnevalt mõned neist. Aga esmalt, kuigi tulekahjuandureid on väga erinevaid ja nende kasutamisest on võimalik pikalt rääkida, on põhiline, mis vajalik inimestele selgeks teha kokku võetav üpris lühidalt.

Miks vajalik

Tulekahjuandur on õige kasutamise korral valmis avastama tulekahju siis kui Sina seda pole – siis kui Sa magad, siis kui tulekahju on teises ruumis või siis kui tulekahju asemel on alles tuleoht. Tulekahjuandur on vajalik ning päästab elusid.

Kuhu paigutada

Tulekahjuanduri õige koht on laes, soovitavalt ruumi keskosas. Andur on vajalik kõigis eluruumides, välja arvatud köök ning vannituba, kus ruumi funktsioonist tulenevalt on põhjuseta häirete tõenäosus väga kõrge.

Kuidas hooldada

Anduritesse koguneb kergesti tolm, mistõttu väheneb andurite reageerimiskiirus. Selleks, et olla kindel anduri töökorras olekust, tuleks andureid iganädalaselt puhastada. Hästi sobivad anduritest tolmu välja puhumiseks kõikvõimalikud suruõhkaerosoolid, sellise vahendi puudumisel võib aga kasutada ka kõige tavalisemat klistiiripritsi.

Ka korraliku anduri hoolduse juures on aegajalt otstarbekas anduri toimimist kontrollida. Tulekahjuanduri välisküljel paikneb testnupp, millele vajutades on võimalik kontrollida seadme töökorras olemist – pärast testnupu vajutamist peab rakenduma paari sekundi möödudes tulekahjuhäire signaal, mis katkeb pärast nupu vabastamist. Siiski ei anna testnupust vallanduv signaal teile kindlust, et andur reageerib tulekahju korral piisava kiirusega. Selle testimiseks tuleks kasutada suitsu- või vingugaasiaerosoole.

Kuidas anduri käivitumisel käituda

Selleks, et kodus või ka töökohas, õnnetusi vältida on vajalik enda jaoks käitumine tuleohu korral läbi mõelda. Kindlasti pole õige teguviis esimese asjana anduri vaigistamine – selliselt käitudes võib kellelgi teisel häire kuulmata jääda ja see võib päris tuleohu korral tõsiseid tagajärgi kaasa tuua. Kui Teil on lapsed, selgitage neile kindlasti, mis nad tegema peavad kui tulekahjuandur häiret annab. Kas ta teab, kuidas helistada päästeameti häirekeskusesse ja kas tal on koht, kuhu ohu möödumiseni varju minna.

Aga nüüd multikad: Esmalt loomulikult Jussi multikas, ehk Mõmmi saab koju suitsuanduri

• Miks vajalik OK
• Kuhu paigutada OK
• Kuidas hooldada puudu: mainitakse, et aparaat töötab patareidel, kuid et neid on tarvis vahetada ei räägita.
• Kuidas käituda puudu: mainitakse, et tuleb olla tähelepanelik?

Saksamaal Nordrhein-Westfalen-i Ehitus- ja Transpordiministeeriumi tuleohutuskampaania

• Miks vajalik OK
• Kuhu paigutada OK
• Kuidas hooldada OK
• Kuidas käituda puudu: ei tule isegi tähelepanelik olla.

Greater Manchester Fire Brigade’i teavituslaul, mis ilmselt? on olnud lõbus tegijatele, kuid kaheldava väärtusega sõnumi lastele kohalejõudmise osas…

• Miks vajalik ?
  
• Kuhu paigutada?
• Kuidas hooldada ?
• Kuidas käituda ?

USA National Fire Prevention Association tuleohutusnädala kampaaniamultikas.

• Miks vajalik OK
  
• Kuhu paigutada OK
  
• Kuidas hooldada OK
• Kuidas käituda OK – lisaks räägitakse ka kodusest evakuatsiooniplaanist ja -õppusest.

Eesti Jussi multikas pole kindlasti kõige hullem. Aga kõige õpetlikum on siiski Doofus.

Asjalikud on ka teised NFPA teavitusmultikad, vaadake neid koos lastega!

Päästeala infotelefon – 1524

Üleriigiline Päästeala infotelefon 1524 alustas tööd 2007.aasta algusest. Infotelefoni loomise eesmärgiks oli päästeala puudutava informatsiooni vahendamine avalikkusele.

Päästeameti kodulehel soovitatakse lühinumbril 1524 helistada juhul, kui soovite muuta oma kodu turvalisemaks, soovite saada soovitusi ja käitumisjuhiseid erinevate tulega seotud tegevuste osas, otsite Päästeasutuste kontakte või huvitavad Teid teemakohased kampaaniad ja üritused. Ühtlasi on päästeala infotelefon ka see koht, kus aktiveerda oma automaatse tulekahju signalisatsioonisüsteemi (ATeS) liitmine häirekeskusega.

Vaadates infotelefoni statistikat ongi lühinumber ennekõike ATeS-i aktiveerimise koht, 2008. aastal ca 63%  ning mullu  ca 66% kõnedest, mis on infotelefonile võetud on seotud ATeS teenusega. Seejuures näiteks tuleohutuse teemal pöörduti häirekeskusesse 2008. aastal vaid 455 korral (1,8% kõnedest) ning 2009. aastal 894 korral (3% kõnedest).

Konsultatsioonibüroo Priit Rattasepp ja Partnerid soovitab inimestel päästeala infotelefoni kasutada, seda nii küsimustele vastuste saamiseks aga ka teile silmahakanud tuleohutusalaste probleemidest teavitamiseks.

Allikas: Päästeameti Häirekeskus

Tuleohutuse blogist

Konsultatsioonibüroo Priit Rattasepp ja Partnerid kajastab siin veebipäevikus tuleohutusalaseid nõuandeid ning vahendab teemakohaseid uudiseid.

Loodame pakkuda lugejatele uut infot vähemalt korra kuus, kuid loodetavasti siiski sagedamini.